Täna lugesin raamatu lõpuni.
Peatükis "Rahulikud poisid" oli vanematel kolm poega. Nad saatsid esimesse klassi oma vanima poja, kuid tagasi ta ei tulnud. Aasta pärast saatsid nad kooli keskmise poja. Ka tema ei tulnud tagasi. Kuid tuli noorima poja kord kooli minna, lubas poiss, et team ei kao ära. Kui koolipäev hakkas lõppema, siis viis õpetaja lapsed kooli muuseumi. Seal olid laste kivikujud kellel olid sildid kaelas. Õpetaja käskis ka noorimal vennal alusele seisma minna. Poiss hüppas aluselt alla ja peitis end kivist vendade taha. Ta tõmbas vendadelt sildid kaelast ära ja nad ärkasid ellu. Koos tõmbasid nad sildid ära ka teistelt kivikujudelt. Kõik lapsed jooksid kähku koolimajast välja.
Peatükis "Mürgimannerg" leidsid kolmanda klassi poisid prügimäelt mannergu mürgiga. See oli väga jube mürk, millel ei võinud isegi lähedal seista. Poisid hakkasid kohe mannergu poole jooksma. Neid märkas kooli direktor. Ta hüüdis poistele, et nad ei läheks edasi, kuid poisid ei kuulanud teda. Direktor hakkas kividega poiste poole loopima, et neid peatada. Poisid kukkusid maha ja direktor võttis nad kinni ja viis koju. Päästjad matsid mürgi saja kahekümne kolme meetri sügavusele. Poisid pääsesid kerge ehmatusega.
Raamatu lõpus saab kolmele peatükile ise lõpu mõelda.
Mulle meeldis raamat, kuna see oli huvitav ja õudne.
Ma soovitan seda ka teistele lugeda.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar